Info- ja võrguühiskond(Nädal 4)

 Eesti infoühiskonna arengukava 2030 on pikaajaline strateegia, mille eesmärk on muuta Eesti üheks maailma juhtivaks digiriigiks. Allpool on toodud SWOT-analüüs, mis hõlmab nii arengukava tugevusi ja võimalusi kui ka nõrkusi ja ohte.

Tugevused:

• Eesti on juba tugeva digiriigina tunnustatud, mis tähendab, et riigil on juba olemasolevad teadmised ja ressursid infoühiskonna arendamiseks.
• Arengukava rõhutab tugevalt andmete ja tehisintellekti potentsiaali ning kavandab investeeringuid nende valdkondade arendamisse.
• Arengukava keskendub laialdaselt ka e-valitsemisele, e-tervisele, e-kaubandusele ja e-õppele, mis on juba tugevalt välja kujunenud ja edukad valdkonnad Eestis.

Nõrkused:

• Arengukava võib olla liiga ulatuslik ja ambitsioonikas, mis võib põhjustada ressursside hajumist erinevate projektide vahel.
• Arengukavas ei ole piisavalt rõhku pandud küberjulgeolekule, mis on eriti oluline tehnoloogiaga seotud ohtude vastu võitlemisel.
• Kavandatud investeeringud võivad osutuda liiga kulukaks ja riigi eelarve võib olla piiratud.

Võimalused:

• Arengukava võib suurendada Eesti majanduse konkurentsivõimet, mis aitab kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele.
• Arengukava võib suurendada Eesti atraktiivsust tehnoloogiasektori ettevõtetele, kes soovivad investeerida Eesti digitaalsesse infrastruktuuri ja seeläbi luua rohkem töökohti.
• Arengukava võib suurendada Eesti kodanike digitaalset kirjaoskust ja -oskusi, mis aitab kaasa kodanike kaasamisele infoühiskonda.

Ohud:

• Arengukava võib suurendada ühiskonna lõhet, kus mõned elanikud jäävad digitaalse revolutsiooni ajal maha, kuna neil pole juurdepääsu digitehnoloogiatele.
• Arengukava võib suurendada privaatsuse ja andmekaitsega seotud riske, kui isikuandmete kuritarvitamist ei suudeta tõhusalt kontrollida.
• Arengukava võib suurendada sotsiaalset ebavõrdsust, kuna mõned piirkonnad ja elanikkonnarühmad ei pruugi digitehnoloogiatele juurdepääsu saada.